Mis oleks, kui laiendaks korterit pööningule?

Laiendus soklikorrusele paljusid ei meelita, katusealusega on hoopis teine asi: kui esimeses näed õue vaadates – kui aknaid üldse on – vaid möödujate kingi-saapaid, siis katusekorterist võib avaneda kaunis vaade ja sinna jõuab tõenäoliselt ka päikesevalgus.
Millest alustada, kui mitmetel põhjustel vana puumaja pööningukorrusele eraldiseisvat korteriomandit ehitada ei saa, küll aga oleks ehk võimalik teise korruse kortereid pööningukorruse arvel pisut laiendada? Pole saladus, et aegade jooksul on selliseid korterilaiendusi tehtud igasuguste lubadeta, lihtsalt “tugevama õigusega”, praeguseks on see aeg loodetavasti siiski möödas.

Küsi naabritelt nõusolek korteri laiendamiseks pööningule

Ennekõike peab kortermajas olema pööningu hõivamiseks ühistu või 51% elanike nõusolek, selgitab ehitusfirma Kpartner.ee projektijuht Ilja Šois. “Kui katus jääb väliselt täpselt nii nagu see praegu on, ei paigaldata katuseaknaid ega ehitata välja vintskappe, mida seni polnud, siis saab niisuguse laienduse kortermajas lahendada ehitusteatisega.”
Enne aga, kui sedasorti üksikasjadeni jõutakse, tasuks ehk kohale kutsuda mõni ehitusspets: pealtnäha ühesugusteski majades võivad tingimused-võimalused olla erinevad ja ainult asjatundja oskab väljavaateid õigesti hinnata ja edasiseks tegutsemiseks nõuandeid jagada.
Ehituslikus mõttes saab maja juures teha enam-vähem kõike, iseasi, kas see on konkreetses majas mõeldav – või mõistlik. “Kui katusealusel pole näiteks vajalikku kõrgust ja eluruumi laiendamiseks oleks vaja katust tõsta, siis pole see ehitajale probleem – kuid et see muudab maja välisilmet, tuleb küsida projekteerimistingimused kohalikust omavalitsusest,” kirjeldab Šois asjaajamise võimalikku käiku. “Sõltuvalt maja asukohast võib selle loa saada, aga võib ka juhtuda, et maja välisilmet muutvateks ümberehitustöödeks luba ei anta – näiteks miljööväärtuslikus või muinsuskaitse piirkonnas.”

Mõtle järele, mida vajad enne kui laiendad korterit pööningule

Oluline on, et laiendus jääks alla 33% hoone olemasolevast elamispinnast, seda ületades on vaja alustada projekteerimistingimuste küsimisest (läheb maksma u 30 eurot), taotleda ehitusluba (250 eurot) jmt.
“Miljööalas võib pööningukorruse väljaehitamisel piisata vanadest ajaloolistest inventariseerimisjoonistest, kui elamispind on joonistelt tõestatav, ja tulekindlast trepikojast,” räägib Ilja Šois. “Viimastele on aga erinevad nõuded sõltuvalt hoone korruselisusest ja tulepüsivusklassist, ka võib nõudmisi lisanduda: ekspertiishinnang ehitise kandvatele osadele, hädaväljapääsu kohtkindel redel maja otsaseinas, automaatne tulekustutussüsteem igas korteris, autonoomne tulekahjusignalisatsioon – kõik see kokku võib minna päris kalliks.” Kõike, mis puudutab tuleohutust, saab üksikasjalikult järele uurida päästeametist. Igal juhul ei maksa ehitama hakata enne, kui kõik üksikasjad on täpsustatud ja ette nähtud toimingud tehtud – nii saab vältida tervet hulka ebameeldivusi ja ka asjatut rahakulu.
Kui tahetakse ehitada pööningukorrusele lisakorter, et selle müügist saadava raha eest vahetada katus või teha korda maja fassaad, siis ei maksa unustada, et näiteks linnas on kõigi muude nõudmiste kõrval nõutav ka teatud krundi suurus, mis asja otsustab – kui piisvalt parkimiskohti pole, ei lähe omaette korteri rajamise plaan läbi.

Vahelagi ja katuslagi niiskuskindlaks – paigalda aurutõke ning puistevill

Vahelae talade vahed võib soojustada puistevillaga, kui kõrgused lubavad siis asetada vahelae taladele risti reikad (nt 50×50 mm) ja paigaldada veel lisasoojustust. “Allkorrusel tuleks enne puistevillaga soojustamist paigaldada aurutõke mis kaitseb puistevilla niiskuse eest,” juhendab Šois. “Et puistevill imab niiskust, võib kinnises vahelaes – ennekõike vannitoa, köögi ja saunaosa kohal – kergesti tekkida hallitus.
Kui vanast ajast on pööningu põrandal talade vahel liiv, siis võib see umbes 5 cm paksuselt alles jääda, sest täidab ka aurutõkke funktsiooni. Sama kõik kehtib ka katuslae all asetsevate ruumide kohta.

Pööningut eluruumiks ehitades tuleb soojustada katus

Kui majal vahetatakse kõigepealt katus ja eluruumid on plaanis pööningukorrusele ehitada kunagi hiljem, tuleb selle plaaniga arvestada juba katuse vahetuse ajal. Viilkatuse sarikate vahe on võimalik soojustada juhul, kui on paigaldatud teibitud paksem difuusne hingav aluskattekile sarikale (toimib katuse veekindla aluskatte ja ka tuuletõkkena). Sel juhul võib villa vastu paigaldada, hiljem on mõistlik paigaldada lisareikad risti ning soojustada ka need vahed, seejärel tuleb aurutõke ja 2 x kipsi karkassimaterjal, soovitatavalt metallprofiilidest. Teises variandis võib sarikale paigaldada tuuletõkkeplaadid ning aluskattekile eraldada tuulutusvahega siinkohal ei ole hingav aluskattekile nõutud.

Kui katuse all on tühi pööning

Kui katuse all on tühi pööning, on väga sageli sarikatel vaid roovitus ja plekk. Sellisel juhul tuleks kaaluda uue katuse ehitamist, sest välis- ja sisetemperatuuri erinevuse mõjul tekib pleki sisepinnal kondensvee oht, seega ilma aluskileta paigaldatud soojustus hakkab oma veeimavusomaduste tõttu hallitama, deformeerub ja ei hoia sooja ning kondensvesi võib tungida seinakonstruktsioonidesse.
Ka kõik läbiviigud tasub viia katuse kõrgemasse ja võimalikult lihtsasse ossa, sellise lahendusega välditakse läbiviigu läbisaju ohtu. Ka on oluline läbiviik korralikult isoleerida. Kui katuse soojusisolatsioon ja läbiviigud on korralikult ehitatud, saab tulemus kvaliteetne.

Allikas: https://kpartner.ee/