Kas tegu on siis vana maja katuse renoveerimise, katusekatte vahetamise või täiesti uue katuse ehitamisega, tasub tööde juures nõu pidada spetsialistidega ning kuulata mitut pakkumist. Kolme katusetootja esindajad räägivad, mida planeerimisel silmas pidada ning mis võib minna valesti.

Katusetööde teostamine ja katuse ehitamine ning renoveerimine nõuab professionaali valvsat pilku

Soovituslik on kaasata planeerimisele arhitekt, kes aitab nõustada, teostab vajalikud arvutused ja loob joonised, sõnas Alari Tippi. Lisaks on oluline tutvuda kohaliku omavalitsuse ja mõnel juhul ka muinsuskaitseameti nõudmiste ning tingimustega. Tippi tõi välja, et vana kattematerjal asendamine samaväärse tootega ei vaja ehitusluba ja näiteks vana . Vana katuse renoveerimisel tulekski esmalt uurida, kas tuleb välja vahetada kogu kandev katuse konstruktsioon ehk siis paigaldada samuti uued sarikad või on kandev osa siiani piisavalt tugev ning välja on vaja vahetada vaid katusekate koos aluskatusega, selgitas Veiko Ülejõe. Uue katuse ehitamisel algab kõik eelistusest ning hinnaklassist, kuid rolli mängib ka piirkonnas nõutud katusekalle, lisas katusefirma Kpartner.ee projektijuht Ilja Shois.
Peale asjatundjaga tehtud konsultatsioone ja katuse seisukorra välja selgitamist saabki koostada asjakohase hinnapakkumise. Seal peavad kindlasti olema välja toodud kogu kasutatav materjal ja paigaldamisel tehtavad katusetööd. «Väga tihti ei oska kliendid arvestada katuse vahetuse hinnapakkumise osatähtsust. Pahatihti tehakse väga napisõnaline pakkumine ning klient ei teagi, kuhu ta raha tegelikult läheb ja mida ta selle eest saab. Hinnapakkumises peab olema kirjas ka garantii aeg. Just nimelt on hinnapakkumine see, kus klient teinekord juba alguses pika ninaga jäetakse,» rääkis Ülejõe.

Sarika ehituse võib tellida ka valmiskujul ehk fermid

Kui tegemist on renoveeritava hoonega, siis selle puhul tuleb vanu sarikaid esmalt visuaalselt hinnata, nentis Tippi. Kui konstruktsioonis kahjustusi ei esine, siis ei pea ilmtingimata alustama uute sarikate ehitusest. «Juhul kui siiski on vaja ehitada uued sarikad või tegemist on uue hoonega, siis algab sarikate ehitus mõõdistustest. Viilkatuse ehitamine eeldab sarikate ristlõigete, lõikenurkade ja sisselõigete arvutamist. Maja laiuse, katuseharja kõrguse ja räästa laiuse põhjal on võimalik määrata sarikapikkus ja müürihamba asukoht. Seejärel lõigatakse materjal sobivaks ja pannakse kokku ehitusplatsil,» seletas Tippi. Sarikad sobivad kõige paremini väikeste projektide jaoks. Valmis sarikate ostmise või ise ehitamise peamine vahe tuleb ajakulust.
Sarikate kohapealt oleneb Shoisi sõnul kõik sellest, millise hoonega on tegu, kui kõrge, kui pikad on sillused, kus tugitalad, kuidas on edasised raskused ja mis on edaspidi planeeritud. «Kui ehitis on keerukam oleks mõistlik kaasata vastutav insener kes paneb paika ehitusmaastiku, vajalikud kinnitused, arvestab hoone kõrgust, katuse kaldeid ja nende ristumiskohti, edaspidiseid raskusi – katusekatted, terrassid jms. Meie pakume mõlemaid lahendusi nii viil- kui lamekatuste sarikate ja valmis sarikate ehk fermide paigaldust koos projekteerimise ja ehitusega,» rääkis Shois.

Milline katusematerjal?

Populaarne on nii plekk-, eterniit- ja kivikatus, katusekattematerjale võib kõiki paigaldada – aluspind ja katusekalle peab olema vastav, siinkohal tuleb mängu hind mis paneb tellija jaoks asja paika. Plekkkatuseid on erinevate pinnakihtidega ja survetugevustega (profileeritud suurema/kõrgema ristlõikega) ning paksustega, võib leida sobivaid happelisse keskkonda ja ka vähesema pinnakihikatte paksusega materjale. Eterniitkatuseid on saadaval erineva survetugevusega ja eri tootjatel erinevad värvikihi koostised samuti on erinevaid kivikatusetüüpe.
Katusekattematerjali valides arvestatakse reeglina kolme aspektiga, milleks on katuse tüüp, hind ja esteetilisus ehk välimus, tõi Tippi välja. Kõige suuremad piirangud ja samas ka võimalused loob katusetüüp ehk kas tegemist on kald- ehk viil- või lamekatusega. Reeglina viilkatusele mõeldud kattematerjalid ei sobitu lamekatustele. Lamekatustel on kõige populaarsemad materjalid jätkuvalt erinevad bituumen- ja või PVC rullmaterjalid. «Müügimahu pealt on näha, et rohkem eelistatakse mingil põhjusel rohkem SBS bituumenrullmaterjale, kuigi PVC on oma omadustelt vastupidavam ja kauakestvam,» nentis Tippi. Viilkatuse puhul on Tippi hinnangul Eestis valik üpriski lai, aga levinumad lahendused on jätkuvalt plekk- ja eterniitkatus. Ka katusekivi ja bituumenkatteid paigaldatakse, aga tunduvalt vähem. See näitab Tippi sõnul hästi, et Eesti inimene on jätkuvalt hinnatundlik, kuid samas praktiline. «Plekk- ja eterniitkatust on tavapäraselt tellija jaoks odavam ehitada ja mõlemad on usaldusväärsed valikud,» nentis ta.

Kivikatusekatte paigaldus ja ehitus ning vahetus

Neile, kes ihkavad peaaegu igavesti kestvat katust ja on selleks valmis rohkem ka investeerima, soovitab Tippi keraamilist katusekivi. Sellise lahenduse puhul on vähim lubatud katusekalle 14 kraadi ja suurim lubatud kalle 90 kraadi, kuid tuleb ka ette erandeid. «Kindlasti tuleb arvestada, et katusekivi on kaalult raskeim valik, ja seetõttu tuleb projekteerida tugevama konstruktsiooniga katus või selle konstruktsiooni täiendavalt tugevdada,» rääkis Tippi. Populaarne valik on eterniitkatus, mis on hea hinna ja kvaliteedi suhtega. See katusekate on ühtlasi tugev ja vastupidav, sealjuures ei põle ega roosteta ja on saadaval samuti erimõõdus kui ka -toonides. «Eterniit laineplaat on küllalt lihtsasti paigaldatav, mürakindel ja taskukohane lahendus. Muidugi eterniidil ja eterniidil on vahe ja enne ostu on soovitatav tutvuda materjali päritoluga. Meie soovitame Leedu eterniiti,» sõnas Tippi.

Plekk-katuse paigaldus ja renoveerimine

Teine populaarne valik on plekk-katus. Paigaldus käib võrdlemisi kiiresti ja tegu on ilmselt kõige kergema katusekattega. Ehitajatele meeldib see just vähese füüsilise jõu kulu pärast, mida paigaldusel rakendada tuleb, seletas Tippi. «Ehkki plekist kattevariante on palju, määritakse hinnatundlikule kliendile pahatihti pähe kehva kvaliteediga ja väga õhuke plekk-katus, mis omakorda vähendab materjali eluiga,» hoiatas ta. Pleki ja kvaliteetse paigaldustöö hind on sama, mis kivikatuste puhul. Plekk reageerib temperatuurimuutustele, mistõttu tuleb selle materjali puhul luua kindlasti laitmatu katusekatte ja konstruktsiooni õhutus. Erilist tähelepanu soovitab Tippi pöörata pleki kinnituselementidele ja tihendite kvaliteedile. «Kruvide enamlevinud kinnituskohad on pleki profiililaine alaosas, vee äravoolu kohast. Jättes eelmainitud punktid juhuse hooleks, tungib vesi konstruktsiooni ja plekk hakkab kiirelt kinnituskohtadest roostetama,» rääkis Tippi.
Valikut võib mõjutada maja asukoht, maja enda konstruktsioon ja kandevõime, näiteks, kas maja on võimeline kandma raskemat katusekatet kui näiteks renoveerimisele eelnev kattematerjal. Samuti tuleb arvestada talvel lisanduva lumeraskusega, soovitas Ülejõe. Kindlasti ei tohiks materjali valida pelgalt selle ilule tuginedes, kuna efektse pealispinna all võivad peituda nii vilets kvaliteet, lühike kasutusiga või koguni oht tervisele ja ümbritsevale, nentis Tippi. Kpartner.ee projektijuht Ilja Shois soovitab võrrelda tehasepoolset garantii pikkust erinevatel materjalidel ning katusetöö keerukust. «Loeb ka katusekattematerjali töötlemine objektil: kui töö on kiirem ja kergem, siis ka vastav hind, garantii pikkus sõltub kasutatavast materjalist ning kui keerulised on katusesõlmed, keerukamad kohad võib märkida hooldusjuhises erilise tähelepanu alla » seletas ta. Üldiselt soovitaks Shois arvestada ka maastikualaga ja hoone kõrgusega: kui hoone on põllu ligidal, siis võiks plekkkatuse asemel valida eterniit- või kivikatte. Üldiselt paneb asja paika arhitekt, kui ehitus on keerukam siis tuleb kaasata projekteerimisinsener.

Laineplaadid eterniitkatuse paigaldus

Mõne katusekattematerjali paigaldamine on suhteliselt lihtne, ei vaja eriteadmisi ega spetsiaalseid tööriistu, seega saab soovi korral paigaldustööd ise teostada. Näiteks eterniidi või bituumensindlite või -plaatide paigaldamisega võib koos paigaldusjuhendiga hakkama saada sisuliselt igaüks, arvas

Tippi. Keraamiliste kivide, pleki või lamekatusele mõeldud materjalide paigalduse soovitas ta jätta siiski oma ala kogenud spetsialistide ja meistrite hooleks. Kuigi enamiku katusekatete paigaldamine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi, ei ole keeruline eterniidist katusekatet laineplaatide vastu vahetada, nentis Ülejõe. Laineplaatide paigaldamiseks ei ole vaja spetsiaalseid tööriistu ega eriteadmisi ning iga hakkaja majaomanik saab eterniitkatuse paigaldamisega hakkama. Laineplaadi müümisega tegelevad ettevõtted pakuvad ka täpset paigaldusjuhendeid, kus on samm-sammult kirjeldatud kõiki tööprotsesse, seletas ta. Renoveerimissektoris ongi Ülejõe sõnul eterniidil võrreldes teiste materjalidega oluline eelis. «Suur osa vanematest eramajadest on kaetud eterniidiga, mille tõttu on eterniidi kasutamine renoveerimisel hulga lihtsam kui pleki või kivi puhul. Kui vana puitkonstruktsioon on piisavalt heas seisukorras, võib selle alles jätta, sest laineplaadi mõõdud on sarnased aastaid tagasi kasutatutele,» seletas ta.
«Osavate kätega tegija võib paigaldada lihtsaid täisnurkseid katuseid, kui aga tegu katusega kus on palju liitenurki, erinevaid kaldeid ja läbiviigud ning välja ehitatud nurgad saavad eri kalletel kokku selleks, et tagada kindel veekindlus ja materjalide järjekord sujuks ja oleks õige ning hiljem kõik liitenurgad lihtsam kokku ehitada, lisaks kaasneb ka visuaalne pilt, oluline on ära kuulata profesionaali soovitused edaspidiseks vajadusel läbi rääkida ning teha ettevalmistused kui tulevikus on katusepinnal lisaplaane, » lisas Shois.

Vead katusetöödel ja katuse ehitusel vähendavad katuse eluiga

Tavapäraselt tehakse esimene viga juba enne katuse ehitamise alustamist, valides olemasolevale katusekaldele vale materjal, nentis Tippi. Ebapiisav kalle võib vähendada materjali ja sellest tulenevalt ka katuse eluiga märgatavalt. Teine sage viga on Tippi kogemusest olukord, kus aluskate, korrektne läbiviikude tihendamine ja katuse tuulutus jäetakse tähelepanuta. «Tagajärjeks on pidevalt niiske katusekonstruktsioon, mis on hea kasvupinnas hallitusele ja soodustab mädanemisprotsessi,» seletas ta. Hästi ventileeritud ehk hingav katus saavutatakse, kui niiskus, sealhulgas ka tuul, juhitakse räästast sisse ja harjalt või viilu otstest välja. «Oluline on jälgida, et tuulutusvahe oleks piisav. Selle mõõdud leiab tavapäraselt kasutatava materjali paigaldusjuhendist. Tuulutusvahesid ei tohi takistada ega sulgeda läbiviikudega (korstna, katuseakna), vaid suunata kõrval olevate sarikate abil katkestusest mööda,» rääkis Tippi. Shoisi sõnul on hingava katuse juures oluline, et katusekate oleks igati tihendatud ning edaspidi õhuvahe ja alarõhu liikumine konstruktsioonides õige ja alarõhutuulutuse liikumine tagatud, seda nii lamekatuste kui viilkatuste puhul. «Oluline on ka siseviimistlus – aurutõkkepaber, soojustus, tuuletõke, ventilatsioon, kuivad ruumid, niisked ruumid. See kõik peab olema õigesti tehtud,» sõnas Shois. Ta lisas, et suuremad vead ilmnevad erinevate nurkade, kallete ja materjalide liitumiste juures. «Paljudel tööde teostajatel jäävad olulised katuse liitesõlme kohad märkamata ja tellijaga läbi rääkimata. Seejärel on vesi sisekonstruktsioonides ehk toas, samas materjale tuleb ehitusturule juurde seega saab ehitada ERI lahendustega, » seletas Shois.
Liigse niiskuse ärahoidmine algabki juba maja soojustamisest, et majas toimuva elutegevuse tõttu eraldunud soojus ei pääseks katusekattele ligi, lisas Ülejõe. «Katusekatte ja aluskatte vahel peaks olema piisavalt ruumi õhu liikumiseks, et katusekatte sisemisele poolele tekkinud kondenseerunud vesi saaks kuivada,» rääkis Ülejõe. Niisamuti ei tohi tuulekasti täielikult kinni ehitada vaid tuleks jätta praod laudade vahele, et õhk pääseks liikuma, soovitas ta.

Katuse hooldus teosta vähemalt korra aastas.

Lühidalt võiks öelda, et katuse pika eluea tahab korrektne aluskonstruktsioon ja kvaliteetne paigaldus, sõnas Tippi. Kui juba katus valmis, siis tagab selle pika eluea vähemalt igaaastane katuse hooldus, soovituslikult enne lume tulekut ehk sügisel, lisaks on hea katuse hooldusvajadus üle vaadata kevadel, ei tohiks unustada, et keerukamad liitekohad tuleb katuse hooldusjuhises ära märkida eraldi, rääkis Shois. «Oluline tegevus katuse eluea pikendamiseks on kord-kaks aastas üle vaadata ja puhastada vihmaveerennid ja kontrollida läbiviigud, koristada lehepuru ja oksapraht korstna ümbruses ning tekkinud bioloogiline mass vee ja harjaga katusekattelt maha lükata,» soovitas ta. Kui märkate, et katusele hakkab tekkima sammal, siis oleks mõistlik mitte oodata kui ning pesta see katuselt maha, rääkis Ülejõe, kelle sõnul on katusekatte materjalide müüjatel pakkuda ka sobivaid pesuvahendeid.
Shois lisas, et lisaks katuse pesule ja prahi eemaldamisele tasub üle kontrollida keerulised sõlmed, erikalded ja erinevad liited. Samuti soovitas Shois vaadata ka katuse lumetuisu tihendeid, mis ajapikku kuluvad ja vajavad väljavahetamist näiteks katuseakendel ja harjaplekil, kõige vähem vajab hooldust suurekaldeline katus. «Lumerohkel talvel tuleks tähelepanu pöörata ka lume puhastamisele katuselt kuna paks lumekiht võib kaaluda vägagi palju ning kahjustada katuse konstruktsioone. Samuti on ohtlikud olukorrad, kus suur lume – ja jääkamakas peaks katuselt alla langema,» tõi Ülejõe välja.

Viilkatus või lamekatus: millised on eri liiki katuste omapärad?

Katuse ehitamise planeerimine algab oma soovi mõtestamisest, kas soovitakse viil- või lamekatust. Lamekatuse korral jääb reeglina hoone teisele korrusele rohkem ruumi, kuid viilkatuse eluiga on näiteks kuni kolm korda pikem lamekatusest.

Lamekatus on katus, mille kalle on kuni 10°. Lamekatuse kandeelemendiks on rõhtne või veidi kaldu alustarind. Lamekatuse katmise võimalused on ulatuslikult piiratud. Lamekatustena käsitletakse ka muutuva kaldega rullmaterjalist kattega katuseid, kus kalle võib olla 0° kuni 90° (kuplid, kaared, erikujud) ning katuste ehitamisel kasutatakse lamekatuse ehitamise materjale ja tehnoloogiat. Lamekatustele ehitatakse kas sisemise (katusekaevud) või välimise (vihmaveerennid, vihmaveetorud) vihmavee äravooluga süsteemid.

Viilkatus on katusetüüp, millel on vähemalt kaks kaldus külge, mis kohtuvad katuseharjal ja vertikaalsed otsaseinad. Enamasti kasutatakse viilkatuseid eramute ja väiksemate hoonete katuste ehitamiseks. Suurtele hoonetele ehitatavad viilkatused muutuvad ehituslikult keerukamaks, raskemaks ja kulukamaks kui lamekatused. Seepärast on mõistlik ehitada suurematele hoonetele lamekatused. Viilkatuse kaldus konstruktsioon on usaldusväärne vee äravoolusüsteem. Nurga all olev samm tähendab, et vesi ja lumi võivad hõlpsasti katuselt libiseda. See vähendab lekkeohtu, mis omakorda tagab, et katuse kahjustused vähenevad ja vastupidavus ajas on suurem.

Allikas: www.postimees.ee

Vaata ka:
Tehtud ehitustööd
Katusematerjal müük
Katuse remont, parandus ja hooldusteenused, katuseabi
Lamekatusetööd ja lamekatuse ehitus, soojustamine, remont, renoveerimine
Puistevilla paigaldus, pööningu soojustamine(tuulesuunajad, käiguteed)